Kaarli Kooli gümnaasiumis õpitakse A-võõrkeelena inglise keelt, B-keelena saab õppida saksa või vene keelt. Samuti on meie õppekavas kohustuslikuks õppeaineks lisaks paljudele muudele huvitavatele kursustele nagu filosoofia ja meedia ka ladina keel. Valikkursustena avame vastavalt soovile ka soome või hoopis hispaania keele kursuse. Kuna hispaania keele vastu tuntakse huvi järjest enam, siis selle õppeaasta eel jõudis kätte aeg meie oma hispaania keele õpetaja leidmiseks. Meil on suur rõõm, et õppeaasta alguses liitus meiega järjekordselt üks suurepärane õpetaja, kellest saate nüüd lähemalt lugeda.
Minu eesnimi on María Teresa Natividad ja perekonnanimi Peña Díaz-Varela. Perekonnanime Peña olen saanud isalt ja Díaz-Varela emalt. Eesti ID-kaardil on minu nimeks märgitud Teresa Pena. Siia tahaksin jätta hispaaniapärase ñ, sest hispaania keeles on pena „kahju“ ja peña „kalju“ või muus kontekstis „sõpruskond“. Minu meelest on ñ -ga positiivsem. Kalju on midagi kindlat, millele tugineda ja sõpruskond on samuti midagi head.
Olen sündinud Bilbao linnas Baskimaal, mis asub Põhja-Hispaanias. Minu juured ja lapsepõlvemälestused pärinevad just sealt. Hiljem kolisime kogu perega Burgosesse, mis on kuulus oma kauni katedraali poolest. Oma kooliajast meenutan klassikaaslasi ja õpetajaid kogu südamest. Kuna olin väga elav, meeldis mulle sõpradega tunnis lobiseda ja olen oma õpetajatele rohkem kui ühe korra peavalu valmistanud. Olin veidi revolutsionäär ja õpetajad kutsusid mind „kaotatud juhtumite advokaadiks“ või „vaeste inimeste hagide kaitsjaks“, sest ma astusin alati nõrgemate kaitseks välja.
Lõpetasin Salamanca ülikooli romaani keelte filoloogia erialal. Salamanca ülikool on asutatud 1138. aastal. Klassiruumid, kus õppisin mina, asusid omaaegses võõrastemajas, 16. sajandil ehitatud renesanss-stiilis hoones. Seal õppides tundsin sidet kõigi eelnevate tudengitega. Need sajanditevanused müürid on mulle andnud sama palju kui väljapaistvate professorite sõnad. Kuigi ma ei ole nii vana kui Salamanca ülikool, olen juba mõnda aega tegutsenud ja selle aja jooksul on toimunud palju seiklusi.
Üks peamisi seiklusi on olnud Eestiga tutvumine. 1996. aastal saabusin siia. Õppisin Tallinna Pedagoogika Ülikoolis eesti keelt ja kultuuri ning asusin tööle prantsuse ja hispaania keele õpetajana. Tol ajal oli Eestis hispaania keele õpetamine midagi üsna eksootilist. Inimeste huvi selle vastu oli suur ja seega tuli igal aastal minu juurde kümneid õpilasi. Hispaania keele õpetamise haridusstruktuurid olid tol ajal välja arendamata ega olnud palju akadeemilise kvalifikatsiooniga hispaania keele õpetajaid. Seetõttu on mul olnud võimalus ja rõõm ise õppematerjale välja töötada, neid koostada ja tõlkida. Ligi 30 aasta jooksul olen õpetanud hispaania keelt pööningutel, keldrites, kohvikutes, kodudes, pankades, ettevõtetes jne. Aga ka Välisministeeriumis, et koolitada diplomaate ja ametnikke, kes olid seotud Hispaania ja Ladina-Ameerika maadega. Nägin ja kogesin, et huvi hispaania keele vastu kasvas inimeste hulgas, aga haridussüsteem seda veel ei pakkunud. Kõigepealt kujundasin ja käivitasin hispaania keele õppekavad Tallinna Ülikoolis. Avasime filoloogiateaduskonnas esimese hispaania keele lektoraadi AECID (Agencia Española de Cooperacion Internacional para el Desarollo) ja Soomes asuva Hispaania saatkonna kaasabil. Sõlmisin koostöölepingud Tallinna Ülikooli ja paljude Hispaania ülikoolide vahel, et hõlbustada Eesti üliõpilaste õppimist Hispaanias ERASMUS programmide kaudu. Praegu pakub Tallinna Ülikool täismahus hispaania keele filoloogiaprogrammi. Samal ajal töötasin peamiselt keeltekoolides nagu TEA Keelekeskus ja Tallinna Keeltekool. Hiljem olen töötanud Pirita Majandugümnaasiumis ja seejärel Peetri koolis. Sel ajal kui töötasin koolides, tegin koostööd LAK-õppe ja keelekümbluse programmiga.
Minu jaoks on Kaarli kool nagu Eesti: väike, sõbralik ja toimekas.
Mulle meeldib mu töö ja ma naudin iga tundi. Iga mu õpilane, iga kolleeg on kingitus. Ma õpin igaühelt nii palju. Õpetajana meeldib mulle arvestada õpilaste individuaalsusega. Lisaks hispaania keele õpetamisele on mulle oluline nende isiksuse areng ja et nad oleksid õnnelikud. Püüan kohandada ennast nende õppimisviisiga, et saaksime koos „Hispaania vetes“ navigeerida. See pole lihtne, eriti alguses, sest tuleb õppida harmooniliselt koos tegutsema, kuni jõutakse tulemusliku koostööni. Usaldan oma õpilasi ja tean, et nad on loovad. Ma ootan neilt palju.
Salamanca ülikool
Burgose katedraal