Kristlik maailmavaade
Kooli igapäevane elu ja töökorraldus baseerub kristlikul maailmavaatel ja väärtustel. See väljendub igapäevase omavahelise suhtluse (õpetaja – õpilane, õpilane – õpilane, õpetaja – lapsevanem jne) kaudu, kus väljend „eeskuju õpetab“ on kesksel kohal.
Väärtusõpetuse tunnid ja teemakohased õppekäigud, kirikukalendri tähtpäevade tähistamine kirikus, palvused klassides, kogu kooli ülene palverännak annavad õpilasele võimaluse kogeda ja tundma õppida väärtusmaailma, mis on õppeainete ülene.
Kooli keskkonna kaudu, mida toetavad altarid klassides, palvepärlid koridorides, stendide kujundamine kristlikust maailmavaatest lähtuvalt, kirikuruumi kooli õpperuumina kasutamine, kinnistub õpilases kristlik sümboolika, mis laiendab silmaringi ning aitab mõista kirjandusklassika, muusika- ja kunstimaailma suurteoseid.
Kristlikule maailmavaatele toetub meie ja Euroopa kultuuriruum. Oma väärtuste ja identiteediga tegelemine loob aluse ka teiste kultuuride mõistmiseks ja neisse lugupidavalt suhtumiseks.
Õppimine kogemuse kaudu
Õppimine on pingutuse, raskuse, raskust ületamise ja rõõmu kogemine. Võimalus omandatud teadmisi rakendada ja katsetada igapäevaelus aitab õpilasel mõista, et õppimine ei ole pelgalt teoreetiliste teadmiste ja faktide kogumine, vaid need loovad kindla aluse elus hakkama saamiseks. Õppimine läbi praktilise väljundi saab alguse juba lasteaiast.
Kogemuste saamiseks viiakse õppetööd lisaks koolimajale läbi erinevates kogemusõpet toetatavates keskkondades (erinevad haridus – ja kultuuriasutused, muuseumid, pargid, kirikud, teatrid, ametiasutused, ülikoolid jne). Tunde külastavad oma eriala spetsialistid jagavad õpilastele kogemusi, mida erialavalikul silmas pidada ning missugused oskused tulevad kasuks praegusel tööturul.
Üldõpetusest lähtuvalt toimub I ja osaliselt ka II kooliastmes erinevate õppeainete lõimimine teemapõhiselt. Seoste loomine ja analüüsioskus on kogemusõppes väga olulisel kohal.
Gümnaasiumis on eraldi kursus mentorlus ja kogemusõpe. Kogemusõpe toetab õpilase edasiste õppe- ja elukutse valikute kujunemist, luues võimaluse erinevate kogemuste kaudu paremini õppida tundma ennast, oma tugevusi ja parendust nõudvaid külgi. Gümnaasiumi kolmapäevadel toimuvad praktikumid ülikoolide juures, õppetööd ja silmaringi toetavad õppekäigud, õppeprojekti, kohtumised ja vestlusringid sellest eripärast lähtuvalt.
Kõigis kooliastmetes toimuvad koostöötamise ja iseseisva õppimise päevad. Nende raames saavad õpilased kogemuse ise oma aega planeerida, tunnetada koostööoskuse vajalikkust ning saada ülevaade, mis oskusest või teadmisest veel puudus on.
Toetatud õppija
Koolis õpivad kõik – õpilane, õpetaja, lapsevanem. „Inimene elab niikaua, kui ta õpib!“ (Vello Salo). On oluline, et õpilane võtab isikliku initsiatiivi õppijana, ta on oma õppeprotsessi suunaja. Usalduslikud suhted õpilaste ja õpetajate vahel lubavad edasi anda palju enamat kui tavapärane õpiprotsess seda võimaldab. Iga õpilane on väärtus iseeneses, kelle lähenemine õppeprotsessile on isikupärane. Mõtestame õpetamist kui õpilase juhtimist õppimise arenguteekonnal, mis on sügavalt individuaalne. Vastastikused lugupidavad ja avatud suhted loovad aluse õpilase ja õpetaja tulemuslikuks koostööks.
Kaarli Koolis on õpilase individuaalse arengu toetamiseks ja juhendamiseks mitmeid erinevaid koostöövorme. Põhikoolis toimuvad neljal perioodil iga lapse ja klassijuhataja vahel motivatsiooniminutid. Gümnaasiumis on igal õpilasel oma mentor, kellega toimuvad korra kuus mentorvestlused. Grupimentorluses on fookuses õpi- ja ajajuhtimisoskused, eesmärkide seadmine ja nende saavutamine, meeskonnatöö ja – juhtimisoskuste õppimine ja harjutamine.
Eneseanalüüsil/enesehinnangul on keskne koht nii õpilase kui õpetaja jaoks.
Avatud ja koostöine suhtlemine lapsevanematega loob kooli ja kodu vahel ühise fooni, mis on väga vajalik õppija toetamiseks.
Tugispetsialistide kaasamine lapse arengu jälgimisse ja toetamisse on läbimõeldud ja õppija vajadusi arvestav.
Kokkuhoidev kogukond
Kaarli Kool õpivad kõrvuti väga erinevas vanuses lapsed. Ühtses väärtuskeskkonnas on järjepidevalt võimalus õppida 1,5 – 18 lastel ja noortel. See moodustab inimese elukaarest märkimisväärse osa ning selle elukaare osal on väga tähtis roll inimese väärtushinnangute ja eluhoiakute kujunemisele. Meie koolis ei ole õppesuundi, küll aga on koolipere omavahel kokku leppinud, et kooli kõige olulisem ülesanne on „heaks inimeseks kasvamise“ toetamine. Selles protsessis on oluline osa kõigil kogukonna gruppidel. Õppimine koolis toimub vanusekeskselt, kasvamine ja koostoimimine aga vanuse üleselt. Kogukonna eri gruppide koos toimima ja koos tegutsema suunamine on olnud koolipoolne väga teadlik ja juhitud tegevus. Kaarli Koolis tunnevad kõik kõiki, see on meie üks suurim tugevus. Koolimaja on just nii suur, et see soodustab igapäevast suhtlemist, aga annab ka võimaluse olla soovi korral omaette. Ka koolipere on nii suur, et iga õpilane, õpetaja, lapsevanem, kogukonnaliige on märgatud. Kooli suurusest(väiksusest) tingituna on võimalus korraldada ühistegevusi/ühisüritusi kogu kooliperele. Koostöö lapsevanematega on aastate jooksul kujunenud koolielu lahutamatuks osaks, seda nii koolielu rikastamisel kui erinevate kogukonnaürituste korraldamisel. Kaarli Koolis on ühtehoidev kollektiiv. Õpetajad on kaasatud koolielu ühtsesse eesmärgistamise- ja otsustamisprotsessi, mis annab võimaluse kaasarääkimiseks ning võtta ka koosotsustatu eest vastutus. Avatud ja lugupidavad suhted on üks koolielu hästi toimise alustalasid.
Kokkuhoidev kogukond Kaarli Koolis tähendab seda, et iga inimene on oluline ja koostegemine on väestav, huvitav ning jõudu andev tegevus.
Vaata lisaks: Kaarli Kooli õppekava