Kooli põhieesmärgiks on akadeemilise üldhariduse ja väärtuskasvatuse kaudu kujunenud vastutusvõimeline, terve eluhoiakuga, haritud, eetiliste väärtushinnangutega, õnnelik inimene, kes
- toetab oma tegudega Eesti ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut,
- väärtustab kiriku ja koguduse rolli isiklikus elus ja ühiskonnas,
- oskab teha teadlikke valikuid,
- on omandanud põhihariduse,
- tähtsustab elukestvat õppimist.
Koostöös koolikogukonnaga luuakse keskkond, kus on võimalik kujuneda vastutusvõimeliseks, tegusaks, avatud ja haritud inimeseks. Haritud inimesed väärtustavad oma juuri, usku ja kultuuri ning suhtuvad lugupidavalt teiste rahvaste kultuuritraditsioonidesse.
Kool on kodule partneriks arengu- ja kasvukeskkonna loomisel. Õpilasi toetatakse akadeemiliste teadmiste, enesekohaste ning sotsiaalsete oskuste omandamisel ja isikliku väärtussüsteemi kujunemisel. Tähtsustatakse õpivõimelisust ja loovust, väärtustatakse mõtlemist ja analüüsivõimet.
Õpikäsitus
Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes ning nendevahelistes seostes.
Laps õpib eeskuju, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, harjutamise kaudu.
Kaarli Koolis on õppetöö aluseks üldõpetuslik lähenemine. Teises kooliastmes minnakse sujuvalt üle õppeainekesksele õpetusele, kasutades üld-, aine- ja tsükliõppe kombineeritud varianti.
Üldõpetuse eesmärgid saavutatakse siis, kui kasutatakse mitmekesiseid ja paindlikke õppevorme. Üldõppe olulisemaks jooneks on lõiming (tegevuste integreerimine) – valdkondade ja tegevusliikide ühendamine tervikuks. Teemasid käsitletakse loogilises järjestuses, üks tegevus tuleneb teisest ja kutsub esile järgmise.
Kõik õpetatav seostatakse üheks tervikuks, õpetatav peab olema seotud kodukohaga, ümbritseva loodusega, aastaaegade vaheldumisega, kirikuaasta rütmiga, inimeste tööde ja tegemistega. Kõige sellega seostatakse ka õpetatav materjal. Oluline on keskendumine terviklikule õppetegevusele, mille keskus on last ümbritsev maailm, laste kogemuste, elamuste ja huvide maailm.
Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted
- Individuaalsuse arvestamine. Arvestatakse lapse vanuselist, soolist eripära, keele- ja kultuuritausta.
- Lähtumine kristlikust maailmavaatest ja väärtussüsteemist. Kooli igapäevane elu ja töökorraldus baseerub kristlikul maalimavaatel ja väärtustel.
- Kooli tegevus on perekonnale avatud. Koostöö aluseks on igapäevane vahetu suhtlemine. Õppeaasta jooksul toimuvad mitmed klassi- ja üldkoosolekud ning individuaalsed vestlused lapse arengust. Kaks korda aastas koostatakse iga lapse kohta kokkuvõttev kirjalik hinnang. Lapsevanemaid kaasatakse kooli ürituste läbiviimisesse.
- Tegevuste lõiming ja üldõpe. Tegevused lõimitakse, uued teadmised seostatakse eelnevalt õpituga ning kujundatakse oskust siduda teadmisi reaalse ja igapäevase eluga. Lapses arendatakse analüüsioskusi sh eneseanalüüsioskust – arutlemine omandatud teadmiste üle; oma tegevuse tulemuslikkuse ja tagajärgede hindamine.
- Lapse aktiivsus ja loovus. Julgustatakse last aktiivselt ja iseseisvalt tegema valikuid, vaatlema ja uurima ning lapsi kaasatakse tegevuste kavandamisse.
- Lapse tervise hoidmine. Igapäevaste tegevuste käigus juhitakse lapse tähelepanu tervislike eluviiside tähtsusele ning soodustatakse liikumisharjumuste tekkimist.
- Kirikukalendri, tähtpäevade ja loodusrütmiga arvestamine. Lastele tutvustatakse kirikuaasta rütmi ja sisu; rahvakalendri olemust ja traditsioone; muutusi looduses ja nendega arvestamist.
- Oma kultuuripärandi hoidmine. Kooli igapäevastes tegevustes lähtume eesti kultuurist ja traditsioonidest, arvestades vajalikul määral teiste kultuuride eripäraga.