Õppe – ja kasvatustöö üldeesmärk:
lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös
- Laps on aktiivse ja tolerantse ellusuhtumisega, tuleb iseseisvalt ja loovalt toime erinevates elulistes situatsioonides.
- Laps teab kristlikule maailmavaatele toetuvaid põhiväärtusi ning käitub nende järgi.
- Laps omab vajalikke mängu-, õpi- ja sotsiaalseid oskusi toimetulekuks koolikeskkonnas ning igapäevases elus .
- Laps oskab ja julgeb läbi mängu, kunsti, muusika ja liikumise väljendada oma emotsioone, fantaasiat ja tahet.
- Laps on kehaliselt aktiivne ning oskab hinnata liikumist ja tervislikke eluviise.
Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted
Individuaalsuse arvestamine.
Arvestatakse lapse vanuselist, soolist eripära, keele – ja kultuuritausta.
Lähtumine kristlikust maailmavaatest ja väärtussüsteemist.
Lasteaia igapäevane elu ja töökorraldus baseerub kristlikul maalimavaatel ja väärtustel.
Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud.
Koostöö aluseks on igapäevane vahetu suhtlemine. Õppeperioodi jooksul toimuvad mitmed rühma- ja üldkoosolekud ning individuaalsed vestlused lapse arengust. Kord aastas koostatakse iga lapse kohta arengukirjeldus. Lapsevanemaid kaasatakse lasteaia ürituste läbiviimisesse.
Tegevuste lõiming ja üldõpe.
Tegevused lõimitakse, uued teadmised seostatakse eelnevalt õpituga ning kujundatakse oskust siduda teadmisi reaalse ja igapäevase eluga. Lapses arendatakse analüüsioskusi sh eneseanalüüsioskust – arutlemine omandatud teadmiste üle; oma tegevuse tulemuslikkuse ja tagajärgede hindamine.
Mängu kaudu õppimine.
Õppetegevustes suunatakse last läbi mängu, matkimise, uurimise, katsetamise jm. teadmiste ja oskuste omandamisele ning valmistutakse aktiivseks õpitegevuseks koolis. Õppetegevuste läbiviimisel kasutatakse lisaks üldõppele ka aktiivõppe, avastusõppe (teadusõpe), rühmatöö, õuesõppe, draamaõppe jt meetodite elemente.
Lapse aktiivsus ja loovus.
Julgustatakse last aktiivselt ja iseseisvalt tegema valikuid, vaatlema ja uurima ning kaasatakse neid tegevuste kavandamisse.
Lapse tervise hoidmine.
Igapäevaste tegevuste käigus juhitakse lapse tähelepanu tervislike eluviiside tähtsusele ning soodustatakse liikumisharjumuste tekkimist.
Kirikukalendri, tähtpäevade ja loodusrütmiga arvestamine.
Tutvustatakse lastele kirikuaasta rütmi ja sisu; rahvakalendri olemust ja traditsioone; muutusi looduses ja nendega arvestamist.
Multikultuursus.
Lasteaia igapäevastes tegevustes arvestatakse vajalikul määral teiste kultuuride eripäraga.
Õpikäsitus
Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes.
Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.
Õpetamisel kasutame erinevaid meetode, tööviise. Meie õpetus ei toetu ühele kindlale pedagoogikale vaid kasutab mitmete erinevate pedagoogikate elemente. Kuid keskseks on J. Käisi üldõpetuse printsiip, mis on suures osas õppe- ja kasvatustöö aluseks.
J. Käisi põhimõtete kohaselt seotakse lasteaias kõik õpetatav üheks tervikuks, õpetatav peab olema seotud kodukohaga, ümbritseva loodusega, aastaaegade vaheldumisega, inimeste tööde ja tegemistega. Kõige sellega seostatakse ka õpetatav materjal. Oluline on keskendumine terviklikule õppetegevusele, mille keskus on last ümbritsev maailm, laste kogemuste, elamuste ja huvide maailm.
Õpetuse aluseks on kodulooline vaatlusõpetus (vaateõpetus). Üldõpetuse eesmärgid saavutatakse siis, kui kasutatakse mitmekesiseid ja paindlikku õppevormi. Üldõppe olulisemaks jooneks on lõiming ( tegevuste integreerimine) – valdkondade ja tegevusliikide ühendamine tervikuks. Teemasid käsitletakse loogilises järjestuses, üks tegevus tuleneb teisest ja kutsub esile järgmise.
Meie lähtume õpetamisel järgmistest pedagoogilistest põhimõtetest:
Lõiming
Kõik õppe-ja kasvatusvaldkonnad on omavahel tihedalt seotud, täiendavad ja läbivad üksteist nii päeva, nädala kui aasta lõikes.
Õpetamise individuaalsus ja jõukohasus.
Tegevused arvestavad lapse ealisi, soolisi, kultuuri- ja keelelisi ning terviseseisundist tulenevaid eripärasid.
Teadmiste seotus igapäevase eluga.
Tähtis on anda teadmisi konkreetsele elulisele materjalile tuginedes. Vahendid peavad olema elulised – need, mis last ümbritsevad.
Teadmiste süstemaatiline järkjärguline kindel omandamine.
Uusi teadmisi edastatakse süsteemselt ja neid seostatakse varasemate kogemustega.
Iseseisvus ja aktiivsus.
Uued teadmised ja oskused saadakse uurides, katsetades, mängides, tajudes ning kinnistatakse praktilistes tegevustes.
Temaatilistes õppimissituatsioonides on eesmärgiks tegutseda probleemikeskselt, vabalt uurides ja läbiproovides.
Enesekindlus.
Õppe- ja kasvatustegevustes luuakse tingimused selleks, et laps suudaks ise teha valikuid, oma tegevust kavandada ning kasutada omandatud teadmisi reaalsetes (elulistes) situatsioonides. Arendatakse oskust hinnata oma tegevuse tulemuslikkust, tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumiste üle ning tulla toime ebaõnnestumistega.
Loe: Lasteaia õppekava